Täna jõudis siis kätte päev, kus pea kahe aastase vaheaja järel tuli jälle jooksuvõistluse starti asuda. Mõeldud - tehtud, olin juba ammu ennast interneti kaudu eelregistreerinud.
Põhijooksu start oli kell 12:40, ärgatud sai hommikul kella 8 paiku, sest stardipalavik puges sisse ja uni läks lihtsalt ära.
Hommikusöögiks neljaviljapuder koos maasikamoosi ja ühe banaaniga. Umbes kell 11-ks jõudsin stardipaika ja võtsin oma numbri välja. Ilm oli ilus ja päikseline, aga üsna tuuline, see tähendas, et 2.5 km jooksuringi teine pool tuli joosta üsna jahedas vastutuules. Täna tegin väga amatöörliku eksperimendi, mida ma enam mitte kunagi ei korda. Nimelt tunnike enne starti otsustasin juua 300 ml energiajooki Battery, tagajärgedest postituse teises pooles.
Joosta tuli siis kaks ringi ümber paisjärve ehk 2x2,5 km. Esimesel ringil oli enesetunne üsna normaalne, aga enne teisele ringile minekut läks olemine juba päris raskeks. Enne teise ringi algust jäin korraks seisma ja võtsin abikaasalt rätiku, et kuivatada higi. Teisel ringil sain juba täieliku haamri ja vaevu vedasin ennast finišisse. Mul pole kunagi nii raske olnud peale finišeerimist, kui täna.
Põhimõtteliselt lamasin 20-30 minutit maas ja mõtlesin, et kas täna on tõesti see päev, kui mu hing lahkub kehast. Suutsin veel paar korda oksendada, peale 20-30 minutit lamamist hakkas tasapisi elu jälle sisse tulema. Õnneks oli mul abikaasa kaasas, kes mu eest hoolitses, suur-suur tänu Temale.
Täna paraku kogesin, et inimesed on üsna ükskõiksed oma kaaskodanike suhtes. Peale ühe toreda vanaema, kes oma lastelastega seal oli ja ühe vabatahtliku päästja ei tundnud mitte keegi minu vastu huvi, kas ma elan või olen juba surnud või peaks kiirabi kutsuma. Tädike pakkus viisakalt vett mulle, aga tol hetkel ei läinud mul mitte midagi kõrist alla. Ülejäänud inimesed lihtsalt jõllitasid või siis irvitasid.
Olles sellise kogemuse nüüd ise läbi elanud, siis ei jää ma eluski ükskõikseks sellises olukorras.
Vahet pole kas see on jooksuvõistlus, olukord poe taga või maantee ääres kraavis lamav inimene, siis alati mine kontrolli, kas inimesega on kõik korras või kas ta vajab mingit abi. Uskuge, see ei võta tükki küljest ära, hooligem rohkem oma ligimestest.
Jooksu lõpetasin 27.kohaga ja ajaga 22:58. Esimese ringi jooksin 4:10 tempos, aga tänu haamrile tuli teise ringi tempoks 5:12.
Praegu jääb üle ainult taastuda ja kosuda ning seejärel otsustada, mis saab ülejäänud hooajast.
